Ärkasime poole üheksa paiku ning suundusime hommikusöögile. Norrale kohaselt sai hommikusöögiks võileibu ja krõbinaid. Kõhud täis ja asjad pakitud asusime enne kümmet teele Molde suunas.
Ilm oli ilus ja päikesepaisteline, sõiduks kasutasime juba varasematest reisidest tuttavat teed – ja ega Norras neid teid liiga palju valida ka pole. Tee Molde suunas kulgeb peaaegu terve sõidu ulatuses ühe jõe või kohati ka järve kaldal ning vastavalt maastikule kulgeb jõgi kord ühel ja siis kord teisel kaldal.
Pärast sõidu algust teeme esimese peatuse vanas heas olümpialinnas Lillehammeris. Tangime seal auto täis ning siis suundume ka mäkke uudistama Birkebeineri suusastaadioni ning pärast seda ka Lillehammeri suusahüppetorni.
Staadioni juures polnud eriti midagi teha, sest pole enam suurem asi suusahooaeg aga vähemalt sai käidud ja natuke ka seda tuntud staadioni nähtud aga suusahüppemäel on alati huvitav. Sõitsime mäe otsa ja sealt avaneb vägev vaade linnale ning ümberkaudsele piirkonnale. Ronisime ka mööda treppe alla ja üles. Vastavalt sildile on kogu trepp üle 900 astme. Me käisime ca 200 astet alla ja siis ka samapalju üles tagasi.
Pärast Lillehammeri peatust suundusime edasi Molde poole. Kogu päeva distants oli ca 450km. Sellest Lillehammerini oli ca 150km. Seega 2/3 veel minna aga sellest lõpu osa on suhteliselt aeglastel teedel ning ka veel praamisõit vaja teha, seega ajaliselt näitas veel 300km ja üle 5h sõitu. Aga tore on see, et mida lähemale Moldele seda suuremaks lähevad mäed ja vaated aina põnevamaks. Ilm oli super ning kõik mida näha tahtsid oli väga hästi eksponeeritud. Kuskil 200km enne Moldet läksid ka teed kõrgemale ning seal oli juba üksjagu lund, ca 120 km enne Moldet oli Bjorli linn ja seal oli lund ikka korralikult, tee ääres oli kohati 2m lumehanged. Tegime seal ka ühe peatuse teeäärel puhkealal ning uudistasime kauneid lumiseid vaateid. Kõige huvitavam oli see, et hanged olid ca poole meetri kõrgused aga väljas oli 15 soojakraadi ning oli väga soe. Võisid vabalt ka t-särgi väel lumememmesid teha.
Pärast seda väikest pausi suundusime viimasele 100 kilomeetrile. Sellele lõigule jäid ka väga suured mäe mürakad. Eemalt vaadates tundub, et suur müür ees aga kuidagi õnnestub autoteel alati sealt vahelt läbi nihverdada. Väga muljetavaldavad vaated ja aukartustäratavad kiviseinad. Piltide alla sai lisatud ka mitmeid pikemaid videoid sealsetest vaadetest.
Seal lähedal on ka üks Norra tuntumaid turismi atraktsioone – Trollstigen, ehk Trolli tõus aga kahjuks pole seda võimalik hetkel külastada, sest see on veel paksu lumekihi all. Ka Norral oli see aasta väga lumine talv ning seal mägistes kohtades oli ja on lumekohi paksus meetrites.
Pärast mägede vahelt läbi pugemist jõudsime Molde fjordi äärde. Siin läks ilm eriti soojaks ning huvitavalt ka muru ja puud väga roheliseks. Kummaliselt kombel polnud Lõuna Norra kaugeltki nii roheline nagu kesk-Norras paiknev Molde.
Oli pikk sõidupäev ning oma sihtkohta meie võõrustajate, Erkki ja Aire, juure jõudsime alles õhtul kella 8 paiku.
Me kohtusime nendega viimati 3 aastat tagasi, kui käisime viimati Norra autoreisil. Lapsed said seal mängida ning meie saime jutustada ning magama jõudsime alles kell 2 öösel, sest juttu jätkus kauemaks.
Järgmine päev oli nö sõiduvaba päev ja ka pühapäev, seega kuhugi kiiret polnud.