See päev oli planeeritud tõsise sõidupäevana suunaga Yellowstone ja teiste loodusparkide suunas. Kui esimesed 5 päeva olid fookuses peamiselt suurlinnad siis tulev nädal möödub peamiselt looduse rüpes.
Et sinna jõuda peame läbime pika ja sirge lõigu USA maanteid – planeeritud kilometraaž meie ööbimsikohta on 1400km. Sõidu esimene pool on peamiselt ääristatud põllualadega – näha on palju farme ja linnade läheduses poode ning kohati ka tööstuseid.
USA`s on kasutusel teine mõõdustik. Pikkused on miilides (1 miil = 1,6km) temperatuur Fahrenheitides ning auto kütust arvestatakse gallonites ehk mitu miili saad sõita ühe galloniga. Sellega harjumine võtab veidike aega aga täna kuna meil on palju aega sõidu ajal sai natuke excelis sellega tutvust tehtud. Põhimõte on selles, kui meie arvestame, mitu liitrit kulutame 100km peale ning väikesm number on säästlikum ja parem siis Galloni arvestuse puhul on vastupidi. Mitu miili läbid ühe gallongiga ning siin on suurem number parem.
Nagu varem mainitud siis saime endale parajalt piraka auto Infiniti QX80 millel on 5.6 liitine bensiinimootor. Ega me täpselt ei teadnud kui palju see tarbib aga näha on, et parajalt janune, nagu võis ka suurusest ja motorist eeldada.
Nüüd sai tarbimine ka numbritesse pandud. Meie viimaste päevade keskmine tuli 16,7 miili gallon kohta. Ümber arvestatuna teeb see 13,7L 100 kilomeetri kohta. Pole just kõige säästlikum auto pika tripi jaoks – aga õnnesks asume USAs, kus kütus on odav. Kütuse hind on 2,9 dollarit galloni eest, ehk ümber arvestatuna 0,65€ liiter. Seega meie mõistes nagu tavailne 7L 100km kohta – niiet super luks 🙂
Pärast meie tänase sõidu esimest kolmandikku tuli suhtelislt erakordne vaatepilt GPS`ile. See näitas nimelt, et järgmise pöördeni meie tänasel marsruudil on 821km. Tahaks uskuda, et selliseid sirgeid teeotsi maailmas just palju ei leidu.
Sõit läks kiirelt ja plaanipäraselt, kui jäi veel alla 600km minna siis hakkas ka vihma sadama. Täna see eriti ei morjenda, peaasi, et homme hea ilm on – kes siis vettinud Washingtoni, Jeffersoni, Roosevelti ja Lincolni ikka näha tahaks.
Täna läbime nii pika vahemaa, et pääseme peagi taas pilve käest ning saame nautida sinist taevast ja päikesepaistet. Kõrguse mõistes jõudsime natuke kõrgematele aladele ja siin muutus loodus madalamaks, peamiselt heinamaad ning suuri puid on vähe.
Ei kusagil maal….
Ei kusagil maal 2…
Tänasel päeval meil tõesti ühtegi plaani polnud aga enne ööbimiskohta peaks tulema üks kaunis loodusvaate koht. Erilist infot selle kohta ponud aga kuna see päev me muid atraktsioone ei külastanud siis otsustasime läbi astuda.
Huvitaval kombel hakkas juba ca 500km enne seda kohta tulema silte “Wall Drug” arutasime, et mida see tähendada võiks, reklaamidel oli kirjas et seal võib teha igasuguseid asju … süüa, juua, nautida kultuurielamusi jne. Samas nimi “drug” viitab tõlkes kas revimitele või narkootimumitele. Seega meie oleks pakkunud, et see tähistab narkopesa aga kas selline asi võib siin legaalne olla … ei tea.
Igaljuhul sõitsime ja siis õhtul kaheksa paiku jõudsime selle vaatamisväärsuse juurde – oh üllatust ja selle koha nimi oligi Wall Drug. Sõna Wall (inglise keeles “Sein”) seosest saime kohe aru. Keset ei midagist olid korraga kõrged saviliivast kaljud.
Tegu oli kauni ja väga huvitava looduspagriga – käisime matkaradadel ja tegime vaateplatvormidel pilte.
Päikeseloojangut vaatasime Badlandsil …
Õhtul 10 paiku jõudsime hotelli, mis asus Rapid Citys. See on päri suur linn ning hotell on meie reisi parim. Tundub, et mida rohkem läände seda paremaks lähevad – meie ei kurda.