Ongi aeg taas teele asuda ja nüüd siis juba väikeste paunadega taas kodu poole. Distantsiliselt on ikka veel 2/3 sõita aga auto nina juba tinglikult Eesti suunas.
Nagu meile ikka meeldib meelde tuletada ja rääkida siis on meil selline kuulsus, et kui meie oleme Norras siis on alati hea ilm. Teadupäraselt on ilm Norras enamasti udune ja vihmane. Ja hea ilma ning meie sealoleku korrelatsiooni ei saa ka seekord eitada – enne meie tulekut oli seal vihmane, lumine ja külm. Ning nüüd sel nädalal on olnud 15 kraadi sooja ja päikesepaiste. Eilsel sünnipäeval sai ka naljatletud, et ilmselt homme (täna) kui me lahkume siis läheb ilm Moldes kehvaks.
Ja mida me näeme, kui täna hommikul aknast välja vaatame, viimaste päevade sinine taevas on kattunud pilvedesse ning isegi tibutab natukene. Kiire pilt ilmaennustusele ning meie tänastes sihtkohtades Alesundis ja Geirangeris lubab vahelduvat pilvisust ning päikesepaistet, ehk oluliselt paremat ilma kui Moldes. Seega sõidame koos hea ilmaga edasi lõuna poole (ja etteruttavalt võime öelda, et Moldes sadas järgneval paaril päeval korralikult vihma, samal ajal kui meie nautisime peamiselt kaunist päikesepaistet).
Ilma jutu lõpetuseks veel niipalju, et kohalikud soovitasid meil tihedamalt Norras käia, et siis oleks ka seal head ilma tihedamini.
Meie tänase päeva esimene sihtkoht on Alesund ehk Põhjamaade Veneetsia. Moldest lahkume 10 paiku üpriski pika praami sõiduga üle kohaliku fjordi. Praamide kohta niipalju, et kui varasemalt toimus praamisõidu tasumine nii et sõitsid ilusti hooga praamile ning seal siis sõidu ajal tuli keegi meeskonnast kellele tasusid praamisõidu summa. Siis nüüd on aga süsteemi muudetud, kus nad raha ei küsi ning pildistavad/registreerivad auto numbri ning väidetavalt pidi see olema automaatne süsteem, kus siis vähemalt kohalikele saadetakse hiljem arve e-mailile. Meid on ka alati nö auto numbriga fikseeritud aga me pole üldse kindlad, kas arve ka kunagi reaalselt Eestisse ja meieni jõuab. Võibolla saama tasuta sõidud või siis hiljem ühe kopsakas koondarve praamisõitude eest, eks lähitulevik näitab. Kokku tuleb meil reisi peale üle kümne praamisõidu ja palju see arve võiks tulla ei oska hetkel isegi pakkuda.
Muidu praamisõit on neil ikka väga mugavalt korraldatud, ühendus on ülitihe, ning praamile jõudmist kunagi planeerima ei pea, halvimal juhul pead ootama maksimaalselt pool tundi aga kui vaatad graafikut siis seda nad täidavad ka ülitäpselt. Hommikul esimese praamiga minnes sai ikka kella sätitud aga teepeal käib asi jooksvalt.
Praami nö autodest maha laadimine ja uuesti autodega täimine käib ka ülimalt kiirelt ja sujuvalt, juba sõites tõstab praam noka lahti, sõidab vastu kaid, autod sõidavad maha, siis tulevad kohe uued peale, nokk kinni ja minek, pm seisuaeg on ainult paar minutit.
Tagasi tänase juurde, peale praamisõitu ootab meid ca tunnine autosõit Alesundi. Ilus tee mis lookleb suurte mägede vahel, tee lõpp on piklikel saartel mis eriti saare otsas on päris tihedalt asustatud.
Sealsete saarte, vee ning ka majade välimuse tõttu kutsutakse seda Põhjamaade Veneetsiaks, peab ülema, et suuresti veneetsia moodi see pole … noo võibolla üks tänav on natuke Veneetsia moodi aga üldiselt ilus ja eriline linn on ta küll.
Huvitavalt on seal selle kitsa poolsaare kohta peal üllatavalt kõrged mäed. Pärast väikest linna jalutuskäiku lähmegi seal linna keskel oleva mäe otsa vaatetorni. Sinna saab minna ka mööda treppi alt linnast aga otsustame minna autoga üles ning siis sealt ülevalt mööda treppi natuke alla kõndida ja siis tagasi ülesse. Sest ülemine ots on ikka alati kõige huvitavam ja ka autoga ülessõit oli väga huvitav, sest sinna viib Norrale kohaselt väikene, kitsas ja käänuline tee.
Nautisime kaunist vaadet linnale ja ümbruskonnale, seal on palju erinevaid saari ümber ning ronisime mööda neid treppe.
Kui isu sai täis vaadatud siis otsustasime edasi suunduda Geirangeri suunas. See on kaunis mägede vaheline turistilinn aga teel sinnapoole oli ka veel soov üritada proovida ligi saaga Trollstigeni tõusule, see on siis see kuulus trollitee – samas me teadsime, et mäkke tõus on suletud paksu lume tõttu aga GPS näitas et teisel tpoolt ehk mäe tagumiselt küljelt võiks seal tipus olevale vaateplatvormile ikka ligi saada. Kuna ajaliselt tundub klappivalt siis otsustame üritada, edasi tagasi sõit on ca 80 km aga Norra teede kohaselt tähendab see ca 1,5h sõitu. Otsutame proovida. Sinna viib kaunis ja kitsas mägede vaheline tee, mis kulgeb mööda jõe kallast. Tõuseme ka merepinnast kõrgemale ning kohati on teepervedel ikka väga paksud lumehanged aga tee ise on puhas ja kuiv ning ilm isegi vaatamata hommikusele ennustusele väga hea. (lubas algselt vihma).
Poolel teel jõuame ühte kohta, mida me olime mõelnud, et kus see asub, olime seda varasematel reisidel korra külastanud aga ei mäletanud täpselt, kus teel see asus ning voila siin ta oligi. Otsustasime, et tagasiteel teeme seal peatuse.
Sõidamegi veidi edasi aga siis tuleb ikka esimene takistus- ca 10km enne lõppu on kahjuks ikkagi tee Trollstigeni vaateplatvormile suletud – tõkkepuu on ees ning tõkkepuu taga on puhastamata autotee, kus on vähemalt poole meetri paksune lumekiht. Kuna siit läheb tee ainult veel kõrgemale siis ilmselt on seal lumekiht veel paksem ning kahjuks jääb täna sinna minemata.
Keerame otsa ringi ning suundume tagasi kohta, mille olime just leidnud. See on üks kaunis jõe ristumiskoht, kus on kosk ning ka teised kaunid vaated koos sinna juurde ehitatud vaate platvormidega. Oleme sellel teel täiesti üksi ning seal ei olnud mitte ühtegi teist turisti, seega otsustame teha kose juures oma lõuna, kus veame kohe kose juurde pinkidele oma gaasi ahju ning toidukoti ning asume einestama vaadates samal ajal seda veemöllu. Seal on ka väga vahvad teed ning vaateplatvormid. Vaadake kindlasti pilte ning videoid piltide lingi alt, sest väga keeruline oleks neid sõnades kirjeldada.
Kui paus tehtud siis suundusime edasi.
Mägede vahel oli väga kehv Norra raadio levi või õigemini enamasti seda ei olnudki seal, seega meelelahutust pakkus meie oma kohalik vokaalansambel – siin ka väikene stiilinäide – linkhttps://photos.app.goo.gl/bny5Qe3rJYvWc9nV9.
Sealt edasi suundusime ühe vahvaima fjordi äärde, mis on Norras – Geiranger. Sinna viis tee üle mägede ning enne fjordi äärde jõudmist oli üks pikk ja käänuline langus (video sellest). Ning sealt avanev kaunis vaade sellele alale. Geriangeri küla ja ka meie ööbimispaik asub täpselt vastaskaldal. Sel korral ööbime kämpingu laadses kohas, eriti suuri ootusi meil sinna minnes polnud aga juba esimene pilt ületab ootusi. Majad asuvad poole mäe peal kauni vaatega fjordile ja mägedele ning samuti on seal väga vahva batuut ning mänguala lastele. Samuti saame ööbimiseks ägeda privaatse hüti, mis on väga mõnus ja hubane.
Olles olnud seal 10 minutit olid kõik ühel meelel, et seal võiks ka pikemalt olla ja lihtsalt puhata. Kui sinna kanti sattuda siis soovitame kindlasti seda kohta. Lisaks kirjeldatule on seal kohe kõrval suur kosk, vahvad matkarajad, mäed, grilli ja puhkealad, samuti poed ja muud vahvat meelelahutust. Seega super koht.
Õhtul on meil 2-3 tundi aega enne kui pimedaks läheb, lapsed hüppavad pikalt batuudil ning pärast käime jalutamas mööda kose äärde ehitatud platvormi ja matkateed.
Pärast jalgsi matka otsustame sõita ka meie ööbimisega samal kaldal oleva mäe tippu, et sealselt vaateplatvormi külastada.
Taaskord saame öelda, et naudime suurt privaatsust, turiste on vähe, ning igal pool oleme pea et ainsad. Eks siin ole määravaks ka see, et Geiranger on praegusel varakevadisel ajal natuke raskelt ligipääsetavas kohas. Lõunasse minev tee viib üle mägede ning see on kahjuks suletud, seega on ka meie plaan et hommikul lahkume siit pika praamisõiduga, mis viib meid teisele poole mägesid, praamisõit on 1,5h. Ja see sõidab harva, seega sinna peame täpselt jõudma – esimene praam väljub kell 10 ning järgmine alles kell 13.00.
Seega, kui õhtused käigud tehtud chillime veidi oma mägihütis ning siis puhkama, sest hommikul on uus ja vahva päev tulekul. Ah jaa, ilm oli meil siin muidugi super. Päike paistis ning väga mõnusalt soe (erinevalt Moldest, kus sadas päev otsa vihma).