Täna on suuresti sõidupäev ning hommikul kiiret kuhugi polnud. Ärkasime 8 paiku, sättisime ning liikvele saime kella 9 ajal. Äratus ise oli muidugi huvitav, kell 8 laupäeva hommikul hakkas linnas mingi sireen huilgama. Täpset põhjust ei teagi, on see nüüd mingi hädasignaal või traditsiooniline äratus kõigile külaelanikele. Igaljuhul tänaval me kedagi jooksmas ei näinud ja võtsime asja rahulikult.
Pakkisime asjad kokku ning asusime sõitma – tänane planeeritud kilometraaž pea 800km. Ilm ilus ja kaunid vaated, endiselt oleme veel kaljumäestiku alas, kus sõidame platool ca 1600m üle merepinna ning meid ümbritsevad kõrged mäed.
Ja ikka edasi lõunasse
Peagi jõuame Salt Lake City linna juurde, peatust me seal ei tee aga näha on, et tegu suure linnaga ilusas asukohas – linna ümber on suured mäeahelikud.
Kiirtee läbi linna oli väga suur – mõlemas suunas seitse rada.
Et ainult sõidu päev ei oleks, sai kaardi pealt välja otsitud üks kanjon, mis jäi meie tänase marsruudi peale. Kanjon ise on ca 200km meie ööbimiskohast põhjas – nimeks Bryce kanjon. Kuna eeltööd ei teinud siis erilisi ootuseid ei olnud.
Kohe kanjoni looduspargi Dixie National Forest algus üllatab vägevate vaadetega – punased kaljunukid ja väiksed tunnelid. Sõidame veidi edasi ja jõuame ametlike vaatamisväärsuste ja matkaradadeni.
Vaates ei tule pettuda – suur kanjon, milles tuule, vihma ja lume koostöös vormitud püstised harad. Siin on taas tüüpiline saviliivane pinnas, milles loodusel hea oma imesid vormida. Õnneks ei ole see ala väga suur ja saab liikuda selle vägeva kanjoni erinevatesse nurkadesse ja nautida vaateid. Vaatamispunktid on 2400m kuni 2600m kõrgusel ja kanjoni alusmised vaadeldavad alad ülatuvad sadu meetreid sügavusse.
Bryce Canyon Rahvuspark:
Ilm on päiksepaisteline ja soe, seega on mõnus siin aega veeta. Seal on näha ka vägevaid matkaradu, mis on nii kanjoni ülemistes kui alumistes punktides. Tahaks sinna matkama minna aga kuna polnud seda ajaliselt sisse planeerinud, kell juba õhtul seitsme peal ning meil ööbimiskohta veel paar tundi sõita, tuli see idee jätta teiseks korraks. See koht läheb kindlasti to-do listi kirja kohana, mida tulevikus võiks ja peaks veel külastama.
Ööbimispaiga poole teel:
Looduspargis õnnestus näha tee ääres kitsi ning ühte vöötoravat. Seega tänane “wildlife” check kirjas.
Oma ööbimiskohta St George linnas jõudsime õhtul 10 ajal. Hotell taas super luks ja ilm siin väga mõnusalt soe.