Esimene päev San Franciscos möödus meil vabakavas. Hommikul ärkasime ja suundusime autoga linnapeale uudistama.
Sõitsime kesklinnas mööda käänulisi ja künkalisi teid ning avastasime erinevaid ümbruskondi.
San Francisco järsud tänavad:
Õhtul ka juba käisime, aga päeval tegime uue tiiru – San Francisco Russian Hill, Lombard Street:
Kuna täna oli ka meie auto viimane päev, siis oli vaja ka see õhtuks tagasi autorendi firmasse toimetada. Ettevalmistuseks tegime selle tarbeks veel viimased poeringid, samuti käisime hotellist läbi, et auto korralikult tühjaks teha sinna viimase kuu jooksul kogunenud asjadest.
Kui muidu olid kõik kohad soovitud poode täis, siis San Francisco kesklinnas nüüd soovitud poe leidmine kujunes parajaks väljakutseks, sest suuri poode siin ei olnud. Kuna plaan oli ka valges veel üle Golden Brige sõita, siis planeerisime nii, et sõidame pikema kaarega üle Kuldse Värava silla ning tiiruga läbi kõrvallinnade, kus kindlasti ka sobiva suurpoe leiame.
San Francisco on selles mõttes huvitav, et kui muidu oli suurlinnades palju ummikuid, siis siin neid väga ei olnud, aga tänavate ehituse ja liikluskorralduse tõttu võtab vahemaade läbimine päris palju aega. Seega paar tundi kulutada lihtsalt linnapeal tiirutamisele, ei olnud mingi kunst.
Suurele tiirule suundusime muidugi mööda linnasisesid kiirteid ja need olid kiired. Samuti oli seal kandis mitmeid suuri ja vägevaid viadukte ning sildasid, mida sai ületada.
Betoonteed ja -sillad San Franciscos:
Teiselpool lahte jõudsime tiiruga Oaklandi. Kui muidu, San Francisco ja eriti San Jose, olid väga korralikud ja ka suhtelised puhtad, siis seda ei saanud öelda Oaklandi kohta. Kui me kiirteelt maha keerasime, et söögikohta otsida, vaatasid meile vastu räpased tänavad ja palju kodutuid. Samuti oli valge nahavärv siin suhteliselt harv nähtus. Käisime vanas heas McDonaldis söömas ning ei saa öelda, et me just massi oleks sulandunud. Võtsime oma toidud näppu ja suundusime kiirelt autosse tagasi, et edasi liikuda.
Siis käisime ka poes ära ning tegime autole veel viimase kiire puhastuse, et autot tagastuse jaoks ette valmistada.
Meie tagasilend läks Oaklandi lennujaamast ning olime ka kindlad, et peame auto just sinna lennujaama tagastama, aga aadressi sisestades saime huvitava üllatuse osaliseks. Selgus, et auto peame tagastama hoopis San Francisco lennujaama. Enne seda hetke polnud me isegi teadlikud, et eraldi veel selline lennujaam eksisteerib, aga tõepoolest ühelpool kallast oli San Francisco Oaklandi lennujaam ning teisepool kallast, samal pool, kus me ööbisime, oli ka eraldi San Francisco lennujaam.
Hetkel meil pole vahet, sest aega oli, aga oli vaja nüüd üle silla tagasi sõita pea 50 km, et auto ära viia. Huvitavaks oleks läinud, kui me oleks jätnud auto tagastuse tagasilennu päevale ja alles enne äralendu avastanud, et auto tuleb hoopis teise lennujaama viia. Autoga sinna ja ühistranspordiga tagasi oleks võtnud tubli kolm tundi. Mastaabid on siis hoopis erinevad ja need lennujaamad ise on tohutult suured.
Hetkel oli see lihtsalt tore ja lõbus “valearvestus”, mis oleks võinud meile parajalt tüli tekitada, aga hetkel tegi seal auto äraandmine meie tagasitee lennujaamast kesklinna ja meie hotelli juurde oluliselt lihtsamaks ja lühemaks, sest sealt sai otse rongiga kesklinna sõita.
Lennujaama sisesel ühistranspordil sai ka ühe kohalikuga juttu aetud, kes oli ka väga hästi kursis Eestiga ja kelle enda abikaasa on pärit Bulgaariast. Põgusalt sai talle ka meie reisist räägitud ning taaskord ei suutnud ka tema uskuda, et oleme nii pika maa maha sõitnud ja nii paljusid kohtasid külastanud. Ütles, et sellega oleme meie rohkem Ameerikas ringi rännanud, kui tema terve elu jooksul, ta oli ka meist tublisti vanem – hinnanguliselt 50 aastane.
Rongiga suundusime tagasi kesklinna ja sealt jala linna uudistades tagasi meie hotelli juurde. Võib taaskord öelda, et oli põnev ja seiklusterohke reisipäev.
Kogu autoreisi pikkuse mõttes sai ka uus rekord püstitatud. Autoga läbisime 6600 miili ehk 10 600km.