Öö möödus ilusti ning hommikul olid kõik juba 7 paiku üleval. Ärkasime, pakkisime asju ning suundusime hommikusööki sööma. Siin lennujaama hotellis oli väga korralik laia valikuga Rootsi laud. Sõime seal päris tükk aega, oli väga maitsev ning saime täis kõhuga tagasi hotellituppa veereda, et oma kompsud võtta ning check out teha.
Auto juures valmistasime ennast päevaks ette, võtsime sealt soojemad riided, sest siin lubab päeval nullilähedast temperatuuri ja tee ääres on enamjaolt veel ka lumi maas.
Ilm on taas suurepärane – Gardemoeni lähedal paistab päike ning on pilvitu taevas. Asume teele! Norras just enamasti väga paljude teede vahel valida ei ole, sest teed on mägede tõttu seal, kus nad on ning alternatiive on vähe. Aga esimene teelõik pakub väikese valiku, nimelt saame põhjapoole suundudes valida järvekallast, kas parem või vasak. Kuna see esimene lõik on lauge ning maastiku mõttes „igav“, siis võtame tee, mis on GPS`i järgi kiirem – ehk tee, mis jääb järvest paremale.
Suundume põhja ja esmalt Lillehammeri suunal, proovisime ühes kohas ka kiirelt poes käia, aga kuna on pühapäev, siis tundub, et enamus poode on siin kinni.
Esimene lõik on sõidu mõttes kiire – saame sõita 50-60 km mööda kaherealist kiirteed 120 km/h, mis on Norra kohta väga haruldane. Aga varsti saab see pidu otsa ja algavad tee-ehitused ning tavapärane 60-80 km/h kiirusepiirangud, aga see ongi Norrale omasem.
Peagi tee-ehitused seljataga ning suundume mägedele lähemale ja hakkame vaikselt ka kõrguskilomeetreid koguma. Kui pool maad seljataga, on kõrgus merepinnast juba üle 500 m.
Varasemalt oleme alati käinud siin suvel, kui puud on lehtes, aga praegu varakevadel, on vaated teistsugused kui tavaliselt. Samuti on tuttav jõgi, mis enamus teekonda teeääres saadab, vaiksemates kohtades veel jää all, kärestikulised kohad on jäävabad.
Enne kui me veel poolele maale jõudsime, põikasime sisse ka Lillehammeri keskusesse. Lillehammer on 1994 a olümpialinn ja võtsime suuna nende kuulsate suusahüppetornide juurde. Sõitsime sinna täitsa mäe tipu, et kaunist vaadet nautida. Käisime siin ka 9 a tagasi, aga siis oli ilm pilves ja vaadet väga polnud. Täna oli pilvitu taevas ja super vaade. Mäe otsas oli aga tuuline ja 9 kraadi juures mitte kõige soojem.
Vaatasime kiirelt ringi ja suundusime autosse sooja, et edasi sõita.
Päeva edenedes ning kõrguse meetreid kogudes läks temperatuur ka juba miinuspoolele ning kohati ilmusid taevasse ka pilved, aga ikkagi oli ilm sõitmiseks super ja igati üle ootuste hea. Teed muutusid ka aina väiksemaks ning siin 600 m kõrgusel oli juba püsivalt ka ca 30 cm lumi maas.
Panime just enne tulekut autole uued talvekummid alla, seega oleme igati valmis ka korralikku talveilma nautima.
Teadsome juba varasemast, et kõrgemad mägiteed on talve ja lume tõttu suletud ning seega mitmeid huvitavaid teid seekord sõita ei saa aga õnneks neid jagub ka mujale ning kaunitest vaadetest puudust ei tule.
põikasime korra enne Moldet ka Trollitee suunas, et ülestõusu vaadata ja näha kui palju seal lund on aga kuna viimastel päevadel oli Molde lähedal korralik kogus lund maha sadanud siis oli ka vähesõidetav ligipääsutee lume all ning sinna me kohale ei saanudki vaid suundusime tagasi.
SIis enam palju minna polnud, lühike praamisõit üle frordi, pärast seda tunneli läbimine ja Molde sild ning olimegi kella kuu paiku kohal. Moldes võttis meid vastu lörtsisaju ja tuulega aga see kadus kohe kui kesklinna jõudsime.
Kui Molde nö “all linn” oli lumevaba siis ülemine osa kus meie võõrustajad Erkki ja Eire elavad olid veel täiesti lumevaiba all, isegi auto teed olid täiesti valged.
Meid võeti ilusti vastu ja asusime ennast sisse sättima ja õhtu möödus muljetades.
Täna sai läbitud ca 400km ja alates Gardemonist sai loetud ka kõik läibitud tunnelid ning MOldeni oli neid täpselt 20tk.