Nüüd oleme kohal meie reisi kaugeimas punktis. Hommikul ärkame koos pererahvaga. Täna on ka tähtis päev, sest nende teisel lapsel Christoferil on täna 1. aasta sünnipäev. Sõime hommikust ja meie saime olla esimesed õnnitlejad ning võib ka öelda, et saime oma kaugelt välismaalt toodud kingipakid üle anda 😊
Nende teine laps on 4 aastane ja see ootas meie lapsi juba pikemat aega külla. Kuna ta käib kohalikus lasteaias siis kodune keel on eesti keel aga palju tuleb sisse ka norra keelseid sõnu. Aga nagu ikka siis lapsed saavad hakkama. Nad magasid ka kõik kolmekesi ühes toas ja esimene õhtu olid üleval kella 1-ni ning tuuseldasid seal ringi.
Hommikused pidustused tehtud siis meie asusime väiksele väljasõidule ning pererahvas jäi koju ettevalmistusi tegema. Kella kolmest on tulemas veidi külalisi sünnipäeva puhul. Kellest enamus on kohalikud eestlased ning ka nende naabrid kellel on sama vanad lapsed.
Meie tänane väljasõit viib meid Atlandi teele, mis on ka üks kuulsamaid vaatamisväärsusi Norras. Atlandi tee asub Moldest ca 45 minutilise autosõidu kaugusel, kilomeetreid on sinna vähe aga tee aeglane.
Ilm on taas suurepärane ning on ainult nauding on sõita. Kohale jõudes teeme seal mitu peatust ning saame ka väljas jalutada. Atlandi tee on saarestik, mis on ühendatud teedega. Suuremate saarte peal saab ka peatuda ning seal kas siis ronida või jalutada mööda seda maastikku. Ilm on super ning avatud on ka kohvik, kust ostsime endale softis jäätised, mida saame ringi jalutades mugida. Kuna oli pühapäev siis oli seal ka võrdlemisi palju turiste, aga üldiselt peab ütlema, et muidu pole Norras praegu turiste peaaegu et üldse, hooaeg veel ilmselt natuke varajane. Aga meile sobib see väga hästi, saab nautida vaatamisväärsusi väga privaatselt.
Teel Moldest Atlandi teele on täna ainult üks tunnel. Nagu plaanis on olnud siis loendame ka seekord tunneleid ja siin ka väikene ülevaade, milline saldo on siiamaani olnud:
Stockholmis oli 2 tunnelit, siis sõidul Gardemoeni polnud ühtegi. Ja eile sõites Moldesse oli juba väga korralik päev, läbisime 18 tunnelit. Seega teades, et täna neid rohkem ei tule on saldo hetkel 21 tunnelit. Aga me teame ka seda, et tunnelisadu on alles ees 😊
Atlandi teel käidud siis ongi kell parasjagu niipalju, et suundume tagasi Molde suunas, et jõuda sünnipäevapeole.
Saabume täpselt kella kolmeks – kohal on mõned teised kohalikud eestlased, keda me ka tunneme juba varasemast ning Erkki ja Aire naabrid kellega me teeme tutvust.
On tore pidu ja saab head ja paremat süüa. Lapsi on kokku 9 koos meie omadega ja nad said seal koos tegutseda, kuna osa lapsi rääkis ainult norra või eesti keeles siis teatavaid suhtlemisraskusi neil oli aga kuna oli ka kakskeelseid siis saadi ilusti hakkama. Pidu kestis umbes kella 7-ni, pärast mida sai natuke seal koristatud ning siis otsustasime, et lähme veel natukeseks linnapeale.
Esialgne plaan oli minna Molde mäe otsa (Vardenisse) aga kahjuks oli see veel suletud, ilmset liiga lumine, nimelt oli Moldes veel nädal-paar tagasi ka väga suured hanged, mis nüüd küll enamuses sulanud aga kõrgemal on ikka veel palju lund.
Läksime selle asemel Molde kesklinna fjordi äärde jalutama. Oli ilus päikesepaisteline õhtu ja hea oli niisama jalga sirutada ning juttu ajada ja lapsed said samal ajal ringi joosta.
Pärast väikest tiiru nö purje maja juures läksime ka korra sadama juurde, kus saime veidi kive vette loopida ning ka hüppetorni uudistada. Õhtu läks juba hiliseks ja päike hakkas loojuma ning ca poole kümne paiku suundusime tagasi koju.
Kell oli juba üksjagu palju ning enamus ka üpris väsinud nii tänasest päevast kui ka eelmistest päevadest ning üsna pea suundusid ka kõik magama. Kuna see oli meie viimane õhtu Moldes siis jätsime nendega ka natuke juba hüvasti. Erkki läheb hommikul varakult tööle aga Airega ja lastega loodame ikka veel ka hommikul kohtuda.