Nagu öeldud siis tõusime varakult ja olime peale kella 6 juba all ning läksime hommikust sööma. See oli järjekorde elamus. Tavapärase hommikusöögi asemel suunati meid ühte kambrisse, mis meenutas ladu. Seal oli hunnik jooke, saiakesi ja kohvi ning 3 inimest. Said valida joogi, kas mahl või vesi. Siis kas puuvili, magus või soolane saiake ning kohvi, kas piimaga või mustalt.
Eks me tegime oma valiku ning asusime sööma. Oli väga omalaadne hommikusöögi kogemus aga võtsime oma nodi näppu ja asusime linna peale.
Päeva esimene plaan oli suunduda Empire State building tippu, tundus hea mõtte minna kohe hommikul, sest siis on vähem rahvast. Empire oli kohe paari minuti jalutuskäigu kaugusel. Uks oli lahti ja astusime julgelt sisse, endal hea meel, et üldse järjekorda pole. Lobbis olid kaks töötajat. Astusime entusiastlikul sammul nende poole, ning eeldades, et nad küsivad “how are you doing” hõikasime kohe kui ta suu avas et “Fine” aga tegeilkult küsis et “what are you doing here”. Ta suutis murda ameerikalikku võltsiivaskuse kuldreeglit ning meie anda halenaljaka vastuse. Aga pärast kiiret vestlust selgus, et me olime liiga varajase linnukesed. Vaateplatvorm avatakse alles kell 8.
Seega oli meil täpselt 1h veel aega. Mis siis ikka, otustasime, et teeme väikse jalutuskäigu linnapeal. New Yourgi kohta öealdakse – “City that never sleeps” – võib nii öealda küll kogu aeg toimub midagi ja alati on rahvast liikvel aga laupäeva hommikul kell 7 oli ikka päris rahulik. Kuigi kui me kell 8 tagasi jõudsime, oli seal rahvast juba üksjagu. Aga ei midagi hullu, üleval oli hea rahulik ning sai vaadet nautida. Vaade Empire otsat on alati vägev – meil oli boonusena veel päikesepaiste ja pilvitu taevas. Tulemas oli ka väga soe päev. Võtsime täis piletid ehk saime külastada nii 86-dat korrust, kus on avatud vaate platvorm, et saad minna õue (kõrgus 320m) ja lisaks saime minna ka veel 102-le korrusele, mis on suletud piirdega ja kõrgust 380m.
Tegime kõvasti pilte ja nautisime vaadet:
Esimene “check” tehtud asusime jala Downdowni ründama. Ehk siis plaani järgi suundusime jala mööda Broadway tänavat alla Wall Steeti poole. Alustaisme 43-dalt tänavalt ning kõndiime läbi tuntud rajoonide – NOHO, SOHO, Chinatown, little Italy, siis sealt Groud Zero juurde, kus vaataime üle uue World Trade centeri hoone. Kui viimati siin käisime – 2009 ja 2010 siis käisd seal alles suured ehitustööd. Nüüd oli ala ilusti valmis ehitatud, kus oli kaks kaunist nö veesilma mälestamaks vanu WTC honeid ning nende kõrval uued hooned.
Enne kui läksime WTC juurde sai külastatud Chinatowni. See oli väga huvitav. Seal oli palju pudu kaupmehi ja muid teenuse pakkujaid. Lapsed said sealt endale ka väikse meened. Oli juba ka lõuna aeg ning kõhud tühjad ning suundusmie ühte kohalikku hiina restorani. Väga tore kogemus oli, söögid olid head ning saime ka jalga puhata, olime juba ca 7-8 km maha käinud. Toidu kohapealt sai paar tundi varasemalt testitud ka New Yorgi klassikalist hot dogi ehk hot dogi sai koos viineriga, kus vahel ka majonees ja ketsup. Polnud just eriline maiteelamus ning enamus viskas oma hot dogid minema.
See eest hiinakas sai kõhu ilusti täis ja tuju heaks 🙂
Pärast hiinalinna suundusime nagu öealdud WTC juude ning sealt tegime rahuliku külaskäigu Trinity kiriku juurde – tegu on ühe väga vana kiriku ja surnuaaiaga keset Manhattanit. Pärast seda tiirutasime veel alam Manhattanil ja külastaime Wall Steeti, kus viskasime pildu peale maailmakuulsatele börsi ja finats hoonetele. Kui me oma tiirud lõpetasime siis oli juba ca 15 km käidud ja väsimus hakkas märku andma. Kuna aga me olime olnud nii varajased siis oli kell alles 3.
Võtsime metroo ja sõitsime tagasi üles ome hotelli lähedale, et teha puhkepaus.
Kui jõudsime hotelli oli jube hea voodile puhkama visata. Tristian (5) ja Marianne (7) tegid üli tublilt selle “poolmaratoni” jalgsi läbi. Kohalik aeg oli ca 4 (Eestis juba lähenes südaööle) – mõtlesime, et puhkame veidi ja siis suundume öisesse Manhattanile. Kui me voodile heitime jäime pea kõik koheselt magama.
Uni oli magus … Korraga hakkas aga meie toa telefon helisema, helistati Hotelli lobbist ja teatati, et me peame oma tuba vahetama. See polnud küll väga positiivne uudis, meil oli ju ainult üks õhtu jäänud ja hommikul olime niikuinii hotellist lahkumas. Sai tagasi helitatud ja öeldud, et me sinna sappa ei tule küll seisma 1h, et vahetust teha. Öealdi, et saba ei ole ja tulge alla. Ütlesin ok ja suundusime alla, aga oh üllatust … saba. Sai siis seal susitud ning Manger välja aeitud, kes meid kohe letti võttis.
Ei tea küll nüüd, mis põhjustel aga positiivse uudisena oli uus tuba ca 3 korda suurem, kui me vana tuba ning meeldiva lähnaga. Seega positiivne upgrade ja vaade oli ka väga hea. Nüüd oli vaade otse 7-avenuele ja Madison Square Gardenile. Seal oli näha kuidas elu kees, tohutud rahva massid liikusid seal ja ca iga 5 minuti tagant sõitis vilkurite ja heli signaaliga masin mööda – poiltsei, kiirabi või tuletõrje. Niiet 24/7 käis kogu aeg üks möll.
Kolimisega said ka kõik ilusti uuesti jalgele ning suundusime õhtust Times Square vaatame – see oli ca 15 minutit jala meie hotellist. Seal oli tohutu rahvamass ja kilomeetrite pikkused ummikud. Aga vägev vaade ja elamus.
Kõigil olid kõhud tühjad haarasime midagi söögiks ning tagasi hotelli, sest seljataga oli pikk päev ja ligi 20km. Esimese päeva plaan sai kuhjaga täidetud.