Enne liikuma hakkamist, vaatasime hommikul veel kiired tööasjad üle, et kõik vajalikud asjad õiges suunas liikuma panna. Õnneks oleme harjunud reisima väheste asjadega, seega pakkimine kaua ei võtnud. Umbes üheteistkümne paiku istusime autosse ja asusime teele. Sõitsime Molde mäest alla, et praami peale suunduda. See viis meid üle fjordi teisele kaldale, kus alustasime teekonda Alesundi linna poole.
Praamide jaoks kella jälgima ei pea, kuna need sõidavad väga tihedalt – praam väljub iga 15 minuti tagant. Peale ja mahasõit käib kõik väga kiiresti ja mugavalt. See praamisõit Moldest ära oli ka meie kõige pikem siin – ca 35 minutit, kuna see fjord on üsna lai. Sõit üle maksab meile ca 26 €.
Ilm oli taas imeline, tuulevaikne ja päikesepaisteline – tekilt jätsime hüvasti Molde linnaga ja nautisime kauneid vaateid. Teiselpool fjordi olid mäed veel suuremad 🙂 ja lumisemad. Praamisõit tehtud – sõitsime Alesundi poole. See on väga erilise olemuse ja kujuga linn, mis asub paljudel saartel ja on väga pikliku kujuga – seda kutsutakse ka kohalikuks Veneetsiaks, kuna majad asuvad sarnaselt veepiiril.
Kohale jõudes parkisime auto kesklinna ja tegime kohalikul promenaadil väikese jalutuskäigu. Linn vaadatud, võtsime suuna loodusesse, aga enne veel, astusime ka suuremast poest läbi, sest edaspidi olid meil ööbimiseks korterid, kus saame ise süüa teha ja kuna suuri poode on harvalt, siis tuli võimalust kasutada.
Selle päeva jooksul saime veel kahel korral praamiga sõita, kusjuures planeerimata õnnestusid need ajastada ideaalselt, mõlemal korral sõitsime praktiliselt otse peale just lahkuma hakkavale praamile.
Edasi sõitsime taas mööda fantastilist maastiku, teed olid rajatud fjordide äärde. Vahel põikasime ka sisemaale. Samuti sõitsime kõrguses üles ja alla. Fjordide ääres oleme praktiliselt merepinnaga tasa, aga mägede vahel tulid kõrgusmeetrid väga kiirelt. Kui all oli ilm soe ja lumevaba, siis juba üle 300 meetri kõrgusel oli maa täiesti valge ja lumega kaetud, ilmaolud vaheldusid ülikiiresti. Ühe mäekülje taga oli täielik kevad ja siis jälle olime talves. Teed ise olid kõik puhtad ja kuivad, seega sõita oli väga hea.
Tänu kevadpäikesele oli igalpool mõnusalt kevadiselt soe ja nagu ikka, siis Norra teedel ei ole kunagi väga palju sõitjaid ning enamasti saab nautida sõitu oma tempoga. Avarad vaated ja samuti hooajaväline aeg, siis ei ole ka turistikohtades peaaegu üldse inimesi ning on väga mõnus liigelda.
Kella nelja paiku jõudsime Stryn`i linna lähedale, kus oli meie ööbimispaika alla tunni veel sõita, et huvitavam oleks, tegime ka väikese põike liustiku juurde, mida külastasime ka neli aastat tagasi. See on miljoneid aastaid vana liustik, mis küll vaikselt sulab, aga on ikka veel tohutu suur. Sinna oli ca 25 km sõitu mööda kaunist jääsulavee äärset suurt jõge-järve. Tegelikult oli päris liustikuni jõudmiseks vaja läbida ka 5 km matk, aga seekord piirdusime eemalt vaatega ja seda seekord ette ei võtnud. Sõit on aga vägev ja oma mälus me pettuma ei pidanud. Vägev tee ja kaunid vaated!
Park, kuhu liustikukülastajad oma autod pargivad, on suvel rahvast täis, aga seekord oli see inimtühi. Parklat ümbritsesid 1,8 km kõrged järsud kaljuseinad. Hingasime natuke värsket mägiõhku, nautisime kohalolu ning siis juba suundusime tagasi autosse, et sõita ööbimiskoha poole. Oli veel ca tunnike sõitu ja jõudsimegi pärale.
Seekord oli selleks mägihütt suure järve kaldal. Vägev hütt kolme magamistoa ja suure elutoaga. Juhuslikult sattusime kohe ka omanikuga kokku, kes seal just ringi kõndis ja saime oma võtmed kiirelt kätte ning ennast sisse sättima asuda.
Oli taaskord vägev päev, uskumatute mägiteede, tunnelite ja fjordidega. Peab veelkord mainima, et erinev aastaaeg teeb vaated väga teistsuguseks. Kuna lehti pole, siis kohati on vaated palju avaramad, samas on värvid paljuski tuhmimad. Aga ilm, tee ja seltskond kokku ning taaskord on möödunud vägev päev Norra looduses.
Reisi alguses asusime tunneleid lugema ning kaheksanda päeva õhtuks oli meil läbitud juba 43 tunnelit!