Tänane öö Rapid Citys oli meil kindlasti reisi kõige mõnusam hotell. Hea koht ning uus ja korralik hoone. Võrreldes eelneva päevaga oli meil planeeritud oluliselt lühem sõit – 800km ja seetõttu meil hommikul väga kiiret ei olnud. Tõusime 7 ajal, pakkisime asjad, sõime hommikusöögi ning asusime umbes 8 ajal teele. Kuna liigume läände siis juba teist korda tuli meil USA siseselt ka kella keerata. Kella keerasime küll juba õhtul, tänu millele saime 24-st tunnist välja pigistada 25, aga eks boonuseks see ka hommikul.
Hommikul võtsime suuna Mount Rushmore poole, see teada tundud Ameerika uhkus, sellel on kujutatud neli ajalooliselt tähtsat Ameerika presidenti. Tuntud monument ise asus meie hotellist ca 30 miili kaugusel, seega jõudsime kiirelt kohale.
Kui eelmine päev oli maastik suhteliselt igav ja tühi siis Mount Rushmore asus looduslikult kaunis looduspargis, kus on kõrged puud ja kaljunukid ning vaheldusrikas maastik. Ilm oli päiksepaisteline ja seega saime nautida kauneid vaated.
Aga kohati oli ka ärapõlenud metsadega piirkondi:
Näha oli ka, et Mount Rushmore ümber oli ehitatud tohutu suur turismikeskus – lisaks kujule ja sellega seotud matkarajale oli seal läheduses sadu muid lähemalt ja kaugemalt seotud atraktsioone, millega siis külastajaid peibutatakse. Kuju vaatamine ise oli tasuta, maksta tuli ainult auto parkimise eest.
Kuju on juba kaugelt näha ning vägev. Kuna asub nii kõrgel kalju otsas, siis ei hoomagi kui suur see on. Näiteks on kujude ninad ca 7m pikad, silmad 4m ja suud 6m laiad. Ning seal on kujutatud 4 USA presidenti: George Washington (1789-97), Thomas Jefferson (1801-1809), Theodore Roosevelt (1901-1909) ja Abraham Lincoln (1861-65).
Tööd kujude valmistamiseks algasid 1925. aastal Gutzon Borglum`I juhtimisel. Antud asukoht ja mägi valiti mäe sobiva kõrguse ja õige paigutuse järgi. Samuti oli seal sobiv graniitkivi ning “graveerimist” teostati lõhkamise ja puurimise teel. Kokku võttis monumendi valmimine aega 15 aastat ning kõik kujud said kivisse 1941. aastaks. Tööde käigus lõhati 450 000 tonni kivi.
Tegime pilte ja jalutasime monumendi juurde rajatud matkarajal. Ilm oli väga ilus ja päiksepaisteline, samuti oli väga palav ilm – ligi 100 Farenheiti, mis on peaaegu 40 kraadi sooja meie mõistes.
Mount Rushmore külastus, 40 kraadi kuuma
Pärast monumendi külastamist võtsime sihi oma ööbimiskoha poole, mis seekord oli kõigest 800km kaugusel ja asub täpselt Yellowstone looduspargi ees, kuhu me suundume homme.
Sõit Yellowstone poole
Tänane sõit viis meid mööda Yellowstone looduspargi külge, kus kaugelt on näha Kaljumäestikku. Tee asus meil pikemalt juba niigi stabiilselt 1500m üle merepinna, siis antud mäestik on päris kõrge ning tipud on lumised. Eks homme näeme neid juba ka lähemalt. Kaljumäestik paistab:
Väga huvitav on olnud jälgida tänast maastikku, kõrguse tõttu puid on vähe ning on madal ja kiratsev taimestik. Samas tegeletakse siin palju põllamajandusega, mis tundub olevat siin peamine tegevusala. Tohutud alad ning pikkade vahemaade järgi farmide hooned.
Samuti on näha filmidest tundud treilerite parke, kus inimesed elavad “püsivalt” teisaltatavates treilerites. Sõltumata majade suurusest ja uhkuset siis patriotism ja Ameerika lipp on igal pool au sees ning lippe näeb lehvimas kõikvõimalikes ja võimatutes kohtades. Mis on väga tore, omakeskis komenteerisime, et sellist üldist lipu ja rahvusluse näitamist on aina rohkem ka Eestis. Eks see on sellise kultuuri kasvatamise teema.
Liikudes rohkem sisemaale ja lõunasse on muutunud ka keel ning siinkandis on näha tõelisi kauboisid. Keel muutub aina rohkem ameerikalikuks, sellise huvitava rõhuasetuse ja “houdy” alamaiguga. Samuti kannavad paljud kauboi mütse ning osadel meestel on saabastel ka kauboi kannused, just sellised “rattaga” nagu oleme näinud filmidest.
Sõltumata asustustihedusest või asukohast on teed siin igalpool head ning pea täies ulatuses neljarealised (2+2) seega pikad distantsid mööduvad kiirelt. Väiksemad teed on ainult kui keerad suure magistrail pealt alla. Huvitav on see, et palju on väikseid külasid ja alati imestad, et millega need inimesed siin küll tegelevad. Aga näe elu käib ja ju siis on piisavalt tegevust.