Kuna meil täna polnud planeeritud meetritki autosõitu, siis tõusime rahulikult ja sõime hommikust. Taas oli tulemas väga palav päev ja kuna Las Vegase võlu avaldub alles õhtul, siis hommikul läksime ujuma. Ujusime hotelli Paris basseinis. Vees oli väga mõnus, aga selle tunni ajaga, mis me seal veetsime, küttis päike armutult ning pärast olime kõik ikka “natuke” punased.
Pärast ujumist kella 13 paiku, suundusime linna peale jalutama ja ilm läks aina kuumemaks – juba 110F, mis on 44C. Ilm oli tõeliselt kuum – meie teada pole keegi meist varem nii kuumas kohas olnud. Kui tavaliselt tuul jahutab, siis siin oli vastupidine efekt – puhub kuuma ja kohati isegi kõrvetavat tuult ja parem oli kui tuult ei puhunud. Kõige parem võrdlus oleks see, et istud palava ilmaga kuuma lõkke ääres.
Tõesti päikese käes ei kannatanud väga olla ja ausalt öeldes vilus ka väga palju jahedam ei olnud. Seega kõndisime linna peal vilust villu ja igal võimaluselt põikasime erinevatesse hoonetesse, mis tegelikult kujunes väga huvitavaks. Las Vegas on selles mõttes müstiline koht. Hooned on väljast väga säravad ja uhked, aga sees avaneb veel omakorda uskumatu ja vägev maailm. Hoonete sisse on ehitatud tohutu suured kasiinod, poed ja “maailmad”. Samuti saad hoonete sees ja vahel liikuda liftidega ja ületada teid sildadega.
Näiteks käisime laste jaoks kohalikus M&M kommide poes – pood oli tohtusu suur ning laius läbi nelja korruse ja üllatus üllatus seal müüdi ainult M&M kommidega seotud komme ja nänni. Ja selle poe kõrval oli samasugune läbi nelja korruse laiuv pood Coca-Cola jaoks. Sealt edasis suundusime mööda tänavat alla läbi erinevate hoonete. Kõige vägevama mulje jättis hotel või õigemini keskus “The Venetian” ehk Veneetsia – Väljast tohtutu suur hoonete kompleks, koos kuulsate Veneetsia sildadega ning seest veel uskumatum. Sees oli dubleeritud Veneetsia tänavaid ja poode ning sees oli ka Veneetsia paadi kanal, kus sõitsid päris Veneetsia kondlid ning inimesed said teha seal romantilist paadisõitu teha. Kanal oli mitusada meetrit pikk. Keskus oli tohutult suur ning sellest läbi kõndimine võttis ise juba pool tundi aega.
Pärast seda suundusime tagasi hotellide poole, vaatasime hooneid ja purskkaeve. Lisaks hoonetele nägime ka kahte ootamatut “nähtust”. Las Vegase kesklinnas oli ühe tiigi juures part koos väikese pojaga ning natuke maad edasi ühes väikes hoone esises iluaias oli päris jänes põõsaste vahel, kes meid nähes minema hüppas. Ilmselt on mõne mustkunstniku juurest ära põgenenud!?
Kuna kell hakkas juba õhtul kaheksale lähenema, siis siit edasi suundusime läbi Bellagio hoone kuulsate purskaevude juurde vaatama seda vägevat vaatemängu, lapsed ja ka meie olime seda juba terve päeva oodanud.
Bellagio on väga luksuslik hotel. Nagu enamus hotellides, tuli hotelli minnes läbida ka kasiinode alad. Tegelikult lapsed seal käia ei tohiks, aga kuna hotellid olid nii ehitatud, siis polnud valikut – sisenedes ja väljudes tuli neid alasid läbida. Kõndimine oli ok, aga kui me ühes kohas jäime kasiino mängu lastega vaatama, siis tuli kohe turvamees ütlema, et me edasi liiguks. Seda kõike väga sõbralikult ja me astusime vaikselt edasi.
Inimesed ja külastajad siin Las Vegases on väga erinevad. On kodutuid kerjuseid, on tavalisi plätu turiste ja casinode juures näed ka väga kallites ülikondades ja õhtukleitides külastajaid.
Poole üheksa paiku hakkas hämarduma ja kell 9 oli täiesti pime ning siis hakkasid ka purskaevud taas tööle. Suundusime siis purskaevude juurde vaatemängu nautima. Kuna oli pikka ja palav päev, siis me nii kaua kui eile ei vaadanud, aga oma elamuse saime taas kätte.
Üks asi oli veel tegamata – Las Vegase kasiinos mängimine oli veel tegemata, nimelt polnud me veel mängimas käinud. Pole just suured mängurid ja seega kõrgeid panuseid tegema ei hakanud. Läks ilmselt nii nagu pidi minema, maja võttis oma. Päris paljana ei pidanud lahkuma, väiksed võidutšekid saab ikka ka koju tuua.
Kokkuvõttlikult võib öelda, et Las Vegas on vägev ja huvitav linn. Selle juures meeldis ka see, et kõik on väga korralik ja puhas ning on näha, et seal on raha – on panustatud linna heaollu ning meelelahutusse ja üldisesse linna arhitektuuri. Huvitav on see, et linn ise on rahvaarvult ligilähedane Tallinnale. Kuigi seal oli ka elamurajoone, siis püsivalt elamiseks või pereeluks pole see just parim koht maailmas, aga selle külastamiseks võib sooja soovituse (nii 40C+) anda julgelt küll!
Las Vegas tehtud, sai puhkama seatud – järgmine päev ootas ees pikk sõidupäev läbi Death Valley ehk Surmaoru.